Ikka koolist: uus aine

Nüüdseks on mu esimese semestri esimene pool juba kolmandiku peal. Hetkel on aineks, mida ma võtan European Law Moot Court, mis kujutab endast harjutuskohust, mille jaoks tuleb kirjutada kirjalik seisukoht ja ka suuliselt oma positsiooni kaitsta. Kui õnnestub tubli olla, siis on võimalus ka oma töö saata ülemaailmsele konkursile ja edasistesse voorudesse.

Hetkel aga tähendab see minu jaoks kohutavas koguses lugemist ja mitte kunagi lõppevat kirjanduse nimekirja. Selleaastane kaasus kujutab endast riigiabi ja riigihangete omavahelise suhte lahtimõtestamist ja minul puudus täielikult riigiabialane teadmine. Ma teadsin, et see on olemas ja et Estonian Airi juhtumit uuritakse. Pole just väga palju, mille pealt alustada. Nüüdseks olen ma aga veetnud päris palju tunde raamatukogus (miskupärast tuleb mul raamatukogus õppimine nüüd paremini välja ja kodus tahaks lihtsalt logeleda) ja mõned tunnid kodus oma arvuti taga lugedes artikleid-raamatuid-kohtulahendeid. Endiselt ootan ma hetke, mil multifilmidest tuttav lambipirnike mu pea kohal põlema läheb ja ma kõigest aru saan. Mul on umbes viis nädalat aega, et see juhtuks, sest just selleks ajaks pean ma oma ülesande sooritama. Loota ju võib 🙂

Harjutuskohtu kursus pakub päris mitmeid väljakutseid, lisaks kohutavale lugemishulgale on vaja ju ka oma oraatorioskused proovile panna. Minu jaoks ei ole avalik esinemine keeruline, kuid sisu paikasaamine küll on- hetkel mul pole ju veel aimugi, mida ma ütlema peaks. Samuti olen ma endale üllatuseks saanud külge väitlejatele omase harjumuse kõike kätega seletada. Ilmselgelt kohtukõne ajal ei ole see kõige parem omadus ja ma pean sellega vaeva nägema. Ehk mitte küll oma käsi taskutesse kinni siduma, nagu mu õppejõud teha tavatses, aga siiski. Ma ei tea, kas lõputu lugemise või millegi muu pärast, aga üks mu kursaõde juba loobus harjutuskohtu kursusest. See tegi mind kurvaks, sest ta on väga vahva. Aga mis seal ikka, igaühe valikud on tema enda teha. Meid, kes seda kursust võtavad, on kokku ainult 9, mis on tegelikult täiesti normaalne arv valikkursuse jaoks. Aga olles harjunud isegi seminarides olema 30 inimesega, on naljakas kümnekesi ümarlaua (ok, tegelikult see laud on ovaalne) taga istudes loenguid pidada.

Ma püüan ikka oma tohutu lugemise juures mõistust sälitada ja seega ka blogisse midagi kirja panna. Ma tunnen, et see on mulle vajalik, aga samas alustamine on nii raske. Kuid vajalikke asjade edasilükkamise ajal sobib blogimine mulle hästi 🙂 Näiteks praegu ma peaks ka lugema, aga olen hoopis toa ja köögi ära koristanud, pesu pesnud ja ka bloginud.

Oeh.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s