Rattavarga päevikud

Ehk “Minu Lund: juristist rattamehaanikuks”
Eile õhtul pärast õnnestus mul oma rattaluku võti luku sisse ära murda. Kuna tol hetkel oli juba pime ja tuju oli ülev, siis jätsin ma ratta lihtsalt sinna, kus ta pargitud oli ja lubasin endale, et tegelen sellega homme hommikul. Kiire konsultatsioon meestega, kes peaksid neist asjadest rohkem teadma (ma ei vihja, et mu sõbrad on rattavargad, aga üldiselt süsteemist, kuidas selle sealt lahti saab ja võimalikest tööriistadest). Viskasin oma usaldsuväärse handymani kotti ja asusin teele. Mu ratas oli täpselt seal, kuhu ma ta eelmisel õhtul olin jätnud, pargitud Juridicumi ukse ette ja lukustatud posti külge.
Esimene võimalus probleemi lahendamiseks oli proovida tõmmata võtmejäänused tangidega lukust välja. Minu tangid olid selleks tööks liiga suured ja siis ma läksin lähedalasuvasse rattapoodi abi küsima. Kahjuks nemad mulle oma tööriistu ei laenanud ja pidin õnne proovima teises rattapoes. Teises rattapoes läks mul õnneks- sain väikesed tangid ja mingi õliasjanduse, mida ma oleks pidanud siis luku sisse laskma, kui võti väljas on. Noh, võtme väljatõmbamine mul ei õnnestunud.
Teine tegevusplaan oli märksa jõulisem: lukk katki teha. Õnneks mu kahest lukust oli see nõrgem trosslukk, mitte tugev U-lukk. Jälle tuli appi mu parim sõber handyman (päriselt, igal üksi elaval tütarlapsel on seda vaja). Saagisin kõigepealt plastmassosa läbi ja seejärel asusin tangidega traati väänama. Umbes 15 minutilise kangutamise järel olin ma poolel teel ja siis pakkus üks raamatukogust suitsupausile tulnud kutt end mulle appi. Veel 10 minutit ja lukk oligi katki ning minu ratas vaba!
Kogu selle aja, mis ma seal rattaluku kallal toimetasin, ei peatunud ükski inimene ja küsinud, mida ma teen. Isegi ühtki kahtlast pilku ei saadetud mu poole. Peaks vist mainima, et väljas oli täiesti valge ja Juridicum asub täiesti kesklinnas. Veel üks põhjus, miks siin nii palju rattaid varastatakse, arvan ma. Teine õppetund on see, et rattaluku katkitegemine ei ole üldse keeruline. Paremate tangidega on see ilmselt ka kiirem.

Pärast ratta vabanemist käisin ma kohe TGR-is ja ostsin endale uue rattaluku. Seekord koodiga 🙂IMAG0955 IMAG0957 IMAG0961 IMAG0962 IMAG0963

Pildid kah:
Pilt 1: poolik võti ja tavaline võti
Pilt 2: pool võtit on luku sees ja välja ei tule
Pilt 3: progress 🙂
Pilt 4: katkine lukk
Pilt 5: parim sõber

 

Ema teab, kuidas asjad käivad :)

Veidi nalja kah siia.

Nanal on praegu tema ema külas. Täna ma hakkasin välja jooksma minema, kenasti jooksuriided seljas ja ühe jalaga uksest väljas, kui ma Nana ja ta emaga kokku põrkasin.

Nana ema: “Kas ta läheb jooksma?”

Nana: “Jaa, läheb küll.”

Nana ema: “Aga miks sina jooksmas ei käi?”

Nana vaatas ema päris mõrvarliku pilguga 🙂

Google’i maagia

Ma olen tükk aega lugenud inimeste postitusi teemal “mis sõnadega minu blogisse jõutakse”. Ja ma olen alati mõelnud, kust nad selle info saavad. Aga! Ma ei ole enam pimeduses! Ma leidsin ka selle maagilise koha, kust seda näha saab. Kahjuks mul väga palju nalja pakkuda ei ole, aga ma võin mõelda küll, miks inimesed võisid selle otsisõnaga siia jõuda.

Otsisõna nr 1: kuribarbie

Karta on, et mu kasutajanimi siiani toob. Miks keegi peaks seda otsima? Ma eeldan, et lootuses leida mu vana blogi. Ära otsi rohkem, aadress on kuribarbie.blogspot.com, aga kellelgi peale minu pole sealt mitte midagi leida. Naudi googeldamist hoopis toredamate sõnadega, näiteks hea variant oma elu tappa on Robot Unicorn Attack 🙂

Otsingusõna nr 2: IKEA voodipesu

Ma saan täitsa aru, et see sõna toob siia. IKEA voodipesu kohta võin öelda, et see on odav ja siiani peab vastu. Kahe kuu pärast võin update’i anda, kas endiselt on okei.

Otsingusõna nr 3: mõõtühikud Rootsis

Jah, need on imelikud. Vaata paar postitust allapoole.

Otsingusõna nr 4: sinustki lõikan end lahti

See on huvitav, kuidas nende sõnadega siia blogisse jõuab. Tegemist on reaga Doris Kareva luuletusest, mille ma paar aastat tagasi internetis luurates leidsin ja mis mulle kohe meeldima hakkas. Et edaspidi siia blogisse nende sõnadega jõudes ka midagi näidata oleks, siis:

Mossitus
Doris Kareva

tahtmatult lõikan end lahti
maailma heledast raamatust
küsid mis minuga lahti
ning sinu hääles on saamatust

valede magusat prahti
tõsidus lõikab kui tüll
sinustki lõikan end lahti
küsid on valus on küll

NB! Kahjuks ma ei tea, kas ja kuidas selles luuletuses kirjavahemärkidega on, sest ma pole seda kunagi raamatus näinud. See versioon on internetist pärit.

Rootsi elu eripärad: mõõtühikud

Kõik teavad, et inglased-ameeriklased ei tunnista normaalseid mõõtühikuid, aga tuleb välja, et ka Rootsis on erinevad ja mujal mittekasutatavaid mõõtühikuid. Olgu, Eestis on ka, aga millal sina viimati midagi küünardes mõõtsid? Ilma pikema jututa, imelikud mõõtühikud:

Miil- mitte 1,6 kilomeetrit, vaid hoopis 10 kilomeetrit. Kui ma küsisin rootslaselt, miks selline mõõtühik vajalik on, ütles ta, et palju mugavam on ju öelda 25 miili kui 250 kilomeetrit. Midaiganes, igal juhul veider. Ja selline 10-kilomeetri miil on neil kasutusel aastast 1889, enne seda oli neil miili pikkuseks 10,69 kilomeetrit. Vähemalt tegid nad arvutamise veidi lihtsamaks selle uue miiliga 🙂

Hg ehk hectogramm- tegelikkuses tähendab see 100 grammi ja sellises mõõtühikus mõõdetakse siin näiteks pähkleid, komme, juustu, oliive. Alguses ma ei saanud sellest aru, eriti, kui silt on kirjutatud käsikirjas, siis võivad h ja k üsna sarnased olla. Alles siis, kui üks sakslane rääkis, et pähklid on siin kallid ja mina omaette mõtlesin, et 13 SEK-i kilo ei ole ju palju, sest ma olin näinud silte, millel minu arust oli 13.- kg. No tegelikult oli see see salapärane hg ja alla 2 euro kilo pähklite eest on ka täiesti jaburalt odav. Nüüd ma siis tean ja olen targem.