Ma ei olegi täiesti lootusetu ehk kuidas ma vastlakukleid küpsetasin

Eile oli vastlapäev, mis Rootsis kannab nime Fettisdagen. Minu arust päris sobiv nimi, sest ega vastlakuklid figuurile just kasuks ei tule. Hoolimata sellest oli mulle juba paar päeva tagasi mingil kummalisel põhjusel pähe istutunud mõte, et võiks vastlakukleid küpsetada. Loomulikult võiks kukleid ka poest osta, aga see ei ole ikka päris see ja sai on Rootsis kallis kah. Igaks juhuks küsisin ma Ode käest järgi, kas pärmitaignast kuklite tegemine on kohutavalt keeruline ja saades vastuseks, et kuklid ei ole keerulised, head kuklid on, otsustasin ma seda siiski proovida. Sest kui välja ei tule, saab ju alati poest osta.

Kuna mul oli eile koolivaba päev, mille missioonide hulka kuulus ainult mu essee viidete parandamine ja viimane ülelugemine, siis aega mul selle taignaga möllata oli kah. Mul oli suurepärane plaan: minna jooksma, siis poodi ja siis küpsetama asuda. Õnneks on mu plaanide elluviimise oskus suhteliselt hea ja täpselt nii ka läks.

Minu pärmitaigna retsept, nagu kõik head asjad, tuli välja Googlest ja on siin. Kuna siin ei ole pärm mitte 50 grammises pakis, vaid 42 grammises pakis, siis ma vähendasin kõiki teisi koguseid ka u 15% jagu. Kes ütles, et elus pole matemaatikat vaja? Retsepti kiituseks pean ma ütlema, et seda oli väga lihtne järgida, ainus minu jaoks küsimusi tekitav hetk oli pärmi suhkruga hõõrumine. No ei mina mäleta, palju tuleb suhkrut panna, et pärm vedelaks muutuks. Katse-eksitus meetodil aga sain pärmi ka vedelaks ja tainas võis kerkima asuda 🙂 Poole tunniga kerkis tainas üle kausiääre ja siis ma otsustasin, et on õige aeg teise faasi kallale asuda. Pean tunnistama, et ma ei olnud just liiga täpne oma mõõtmistes ja kardemoni panin täiesti vaba randmega ja vanillisuhkrut ka, sest mulle tundus tainas liiga maitsetu. Tund aega hiljem asusin ma kukleid tegema.

Oh, seda rõõmu taignaga mässamisest! Ma pean tunnistama, et minu keskmise muna suurused varieerusid ikka väga palju, mõni kukkel sai sellise McDonaldsi hamburgeri mõõtu ja teine jälle pisikese kukli kategooriasse. Kokkuvõttes sain ma oma taignast 24 kuklit ja olin päris rahul iseendaga. Küpsesid 15 minutit ahjus ja terve kodu oli mõnusat lõhna täis 🙂
Õhtul võtsin oma kuklid ja vahukoore kaasa väitlusklubisse, samuti ka moosi ja martsipani. Nimelt on Rootsis kombeks süüa vastlakukleid nii, et vahukoore all on tükk martsipani, mitte moosi, nagu Eestis. Mõlemad variandid on head, aga mulle meeldib moosiga siiski rohkem 🙂
Lõpp-produktist fotojäädvustus ka, Eesti-stiilis on vasakul ja Rootsi-stiilis paremal 🙂
1975057_10152230338229911_1327712917_n

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s