100 päeva (hommikujooksu)

Ma usun, et enam-vähem kõik Eesti inimesed teavad Facebooki üleskutsest teha 100 päeva järjest hommikujooksu. Sellel üleskutsel on juba väga palju järgijaid ja see algas 26. veebruaril ja peaks lõppema 5.juunil, mil sada päeva saab täis.

Minu jaoks on hirmutav mõelda sellele, et viiendal juunil lõppeb ka ametlikult minu kooliaasta. Minu esimene aasta magistriõpinguid saab oma lõpu juba vähem kui saja päeva pärast. Oeh, sellele mõelda on päris hirmutav, sest see tähendab, et minu päris-täiskasvanuks saamine tuleb üha lähemale. Iseenesest ei ole päris-täiskasvanuks saamise juures midagi halba ja osaliselt ma seda isegi ootan, et ma oleksin päris täisväärtuslik inimene ja mitte enam tudeng. Kuigi ka tudengielul pole midagi viga 🙂

Kuid naljakas selle juures on see, et kui ma mõtlesin välismaale õppima asumise peale, tundus kaks aastat nagu terve igavik. Seda eriti alguses, kui mitte kõik sõbrad selle idee poolt ei olnud. Hiljem hakkas see tõesti tunduma “ainult” kaks aastat ja praegu tegelikult on nii, et see ei ole ju mitte midagi. Ilmselt on tegemist jälle fenomeniga, et aeg hakkab kiiremini liikuma, mida vanemaks sa saad. Kohati liigub aeg lausa kiremini kui ma seda tahaksin, näiteks on mul kolmapäevaks vaja esitada üks koolitöö ja see aeg läheneb küll hirmuäratava kiirusega. Samas on mul palju, mida oodata, lähemas perspektiivis koidab minu sünnipäev, pikemalt aga lihavõttevaheaeg ja suvi ja kõik toredad sündmused ja inimesed. Kuid siiski on natukene õudne mõelda sellele, et kohe-kohe ongi pool läbi…

Hommikujooksust kah siis, et pealkiri päris petukas ei oleks. Täna ma tegin hommikujooksu, enne kella üheksat olin ma juba jooksmas. Ma käin tegelikult jooksmas keskmiselt 4-5 korda nädalas, aga suhteliselt harva hommikuti, pigem päeval. Seda seetõttu, et mul on enamasti päeval aega selleks ja seetõttu, et mulle meeldib soojus ja valgus. Kell üheksa hommikul ei ole küll enam pime, aga kui mul on valida neljakraadise ja kaheksakraadise ilma vahel, siis valin ma enamasti soojema ilma. Pluss, hommikul voodist kohe liibukatesse hüpata on kuidagi eriti raske minu jaoks.

Jooksust veel: sel nädalal olen ma tubli olnud ja oma kella programmi järgi jooksnud ja ma olen täheldanud seda, et kui ma jooksen madalama pulsiga (teises, mitte kolmandas tsoonis), siis ma jaksan kauem joosta (kolm ringi, mitte kaks ja tundub nagu oleks jõudu rohkemakski, aga siis tuleb mõistus koju ja ütleb, et aitab, kui sa homme ka kõndida tahad) ja lihased ei jää nii valusaks. Eelmisel nädalal tegin ma jooksu kolmandas tsoonis ja oi, kuidas säärelihased valutasid. Nii hullusti kohe, et isegi magneesiumijook ja venitused ei aidanud. Sel nädalal on aga kõik tipp-topp ja plaanis on ka nädalavahetusel jooksma minna, ehk isegi suudan kellegi endaga kaasa meelitada 🙂

Mul ootab veel postitus minu elu esimesest väitlusturniirist lõpuni kirjutamist ja siis juba ilmselt sünnipäevapostitus ja seejärel veel üks asi, mida ma siin korraldada aitan. Eks ma proovin enda kirjutamise paremini kätte võtta ja mitte megapikki pause sisse jätta. Ilmselt pean ma tegema blogiga samamoodi nagu spordiga- võta aega, planeeri, mitte ära jäta seda niisama ootama.
Lõppu üks mu üle-eelmisel nädalal tehtud pilt, millel on näha kollased lilled pargis 🙂

IMAG1060

3 thoughts on “100 päeva (hommikujooksu)

  1. Ilmselgelt on mitu Eestit. Ma olen suht virk feisbuuker, aga sellisest üleskutsest pole kuulnudki. Ega pole see trenniplaanina ka kuigi hea mõte.

      • Aitäh! Tundub, et osalejad on kõik umbes 20 ja naised, mõne üksiku erandiga, ma ilmselgelt ei ole sihtgrupp 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s