Täiesti tahtmatult (pool)brändipede

On päris palju inimesi, kes arvavad, et on kõige hullem kuritegu, kui sul on Nike püksid ja Adidase tossud. Või veel hullem, Puma tossud. Ma ei tea, miks, aga arvamus, et kõik spordiriided peaksid olema ühest brändist, on suhteliselt levinud.

Mina seda poliitikat ei poolda ja minu spordiriiete seast leiab enam-vähem kõiki firmanimesid ja mõningaid asju ka ilma nimeta. Täna aga jooksma minnes panin ma tähele, et enamus minu täna väljapaistvatest riietest on sama firma toodang. Minu jooksupüksid, jakk ja kindad olid kõik Asicsi omad 🙂 Ainsad asjad, mis mu brändipede imago ära rikkusid, olid mu Adidase tossud. Ma tean, et normaalsed inimesed ei paneks kuuekraadises soojas kindaid kätte, aga mul on probleemid vereringega kätes ja mulle meeldib, kui on soe, seega ma olen nõus pigem sellega, et mul on palav kui et mul on külm.

Sellist avastust oli naljakas teha, sest ma olen enamasti ostnud spordiriideid kas funktsionaalsuse või värvi järgi (enamus neist on helesinised, v.a kindad, mis on erkroosad :D). Naljakas on see sellepärast, et ma ei vaata tavaliselt üldse brändi, aga tundub, et siiski mingil määral olen sellest mõjutatud.

4 thoughts on “Täiesti tahtmatult (pool)brändipede

  1. Brändinimi on oluline siis, kui selle brändiga kaasneb ka teatud kvaliteet. Näiteks mägironimisele või polaarekspeditsioonile ma Balti turult ei ostaks asju kaasa.

    Aga nende Nikede ja Pumade ja Adidastega… Mu meelest on naljakas, kui inimesed ei saa aru, et kui rõivaeseme logo torkab 20m pealt silma, siis inimene rendib ennast firmale kõndivaks reklaamtahvliks välja, aga mitte talle ei maksta, vaid ta ise maksab, ropult… Tarbimisühiskonna iroonia.

    (Adidase ketsid on mul kuus aastat vastu pidanud ja ei näita hetkel olulisi lagunemise märke, siiski!)

    • Haha, minu Nike tossud pidasid vastu kaheksa (!) aastat kuni kevadel neil trennis lihtsalt tald ära kukkus 😀
      Aga loomulikult ei tohi mägironima minna Balti turu kvaliteediga 🙂

      • 8 aastat vastupidav toss kas ei saa eriti kasutust või siis tarbid sa seda väga kontrollitud keskkonnas. Küsi emme või Leivo käest, kui kaua nende jalanõud vastu peavad.

      • Tunnistan, et tegemist oli sisetrennitossuga, mis sai kasutust keskmiselt 2-3 korda nädalas. Loomulikult ei saa kestvusalade jalanõud, mis mutta ja mülkasse astumist taluma peavad, nii kaua vastu pidada 🙂
        Ema ekstreemseim kogemus oli tossud, mis pidasid vist kuu aega vastu ja siis ekspertiisist tagasi tulid vastusega: teil on vale jalakuju 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s