Rootsi ülikooli kandideerimisest

Ma tean, et vähemalt üks inimene mu tutvusringkonnas puutub selle teemaga lähiajal kokku ja ehk leidub juhuslikke inimesi ka, kellele selleteemaline postitus abiks oleks. Seega, here goes.

Ma tahaksin öelda, et Rootsi süsteem on sama lihtne, kui Eesti SAIS, kuid kahjuks see nii ei ole. Mingil määral on neil olemas oma SAIS, kuid see on siiski erinev kui meie oma, sest paberivabast asjaajamisest on siin riigis asjad kaugel. Rootsi SAIS on lihtsalt klikitegemise süsteem, tegelik töö käib siiski mujal.

Esimene samm: vali välja ülikoolid/programmid, mis sind huvitavad. Korraga saab kandideerida kuni nelja programmi ja on oluline, millises järjestuses sa nad kirja paned, sest sisse saad sa ainult ühte. Kui sul läheb õnneks oma esimesse valikusse sisse saada, siis teised ülikoolid sinu avaldust enam ei kaalugi ja tee on vaba järgmistele kandidaatidele. Seega on äärmiselt oluline see, millises järjestuses programmid on. On võimalik kandideerida ka siis, kui sa oled bakalaureuseastme viimase semestri üliõpilane. Või vähemalt oled sa seda valiku tegemise ajaks (märtsikuu). Bakalaureuseõppesse saab kandideerida ainult keskkoolidiplomi olemasolu korral ja enamus (nii 99%) bakalaureuseprogrammidest on rootsikeelsed, seega neisse kandideerimise tõenäosus on suhteliselt väike. Kui programmid on valitud, tuleb Rootsi SAIS-is lihtsalt klikk teha ja oma avaldus kinnitada.

Siit läheb asi aga keerulisemaks, sest on vaja kokku ajada erinevaid dokumente ja lõpuks need POSTIGA Rootsi saata. Ja tähtaegadest tuleb kinni pidada, sest nad ei arvesta mitte postitempli kuupäeva, vaid seda, millal kiri füüsiliselt nendeni jõudis. Ja ausalt, sa ei taha, et su avaldus jääks läbi vaatamata, sest see jõudis kaks päeva liiga hilja kohale.

Kui programmid on valitud, siis tuleb vaadata, millised on nende nõuded. Kõik programmid nõuavad kinnitust, et sa oled viimase semestri üliõpilane/lõpudiplomit, akadeemilist õiendit/õppetulemuste väljavõtet, EL-i kodakondsuse tõestamist (sest EL-i kodanikele ei ole õppemaksu Rootsis), inglise keele oskuse tõendit, cover sheeti (Rootsi SAIS-ist väljaprinditav, lihtsalt isikuandmed). Lisaks võib olla erinevatel programmidel erinevaid lisadokumentide nõudeid.

Lähme siis aga dokumentide juurde:

Kinnitus, et sa oled viimase semestri üliõpilane: Minu jaoks oli see äärmiselt lihtne, lihtsalt küsisin dekanaadist inglisekeelse tõendi õppimise kohta. Ülikoolipoolne tempel oli piisav kinnitus dokumendi õigsusest, ei mingit apostillimist ega notariaalset kinnitust.

Akadeemiline õiend: sama lugu, küsisin lihtsalt dekanaadist inglisekeelse väljavõtte. Taas ei mingeid formaalsusi.

EL-i kodakondsuse tõendamine: õnneks on ka see lihtne. Tee oma ID-kaardist/passist koopia ja keegi teine kirjutab sinna peale oma allkirja ja kontaktandmed. Oma allkirja ja kontaktandmetega kinnitab see inimene, et see on tõesti õige koopia.

Cover sheet- vajuta Print cover sheet ja ongi kõik.

inglise keele oskuse tõendit: no sellega on natukene keerulisem lugu, sest nad ei aktsepteeri kõiki teste ja erinevatel testidel on erinevad toimumisajad ja kui sa ei ela Tallinnas, siis võib päris hull lugu olla. Minul oli selles osas lihtne, et Tallinna Ülikool, kus testid toimuvad, on minust 20 minutilise trollisõidu ja 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Mina tegin IELTS-i testi sellel lihtsal põhjusel, et selle testid toimuvad tihedamini ja mulle tundus see lihtsam kui Cambridge või TOEFL. Cambridge’i testi eelis on muidugi see, et ta kestab terve elu, kui IELTS kestab ainult kaks aastat. TOEFL-i miinuseks minu jaoks on see, et seal on kõik väga arvutipõhine ja ma eelistan ikkagi inimesega rääkimist. IELTS-i teste korraldab TLÜ kaks korda kuus, seega ei tohiks olla liiga raske koha saamine testile. Lisaks tulevad IELTS-i tulemused kahe nädalaga, seega ei pea ka liiga kaua küüsi närima kodus ja kui piisavalt vara teha, jõuab isegi uuesti teha, kui vajadust peaks olema.

Magistriprogrammides on Rootsis inglise keele nõudeks IELTS-i puhul 6.5 (maksimum on 9.0) ja ma pean tunnistama, et alguses tundus see mulle küll keeruline saavutada. Tegelikkuses see nii ei ole, see alistus mulle väga kergesti. Kuid ma soovitaksin algselt testi-formaati harjutada, sest kui viimane test, mille sa inglise keeles tegid, oli riigieksam kolm aastat tagasi, siis sa enam ei ole nii proff reporte ja essay’sid treima. Minu jaoks oli kõige raskem osa kirjutamine, sest mul tuli veidi ajast puudu. Seal on kaks kirjutamisülesannet, millest üks on statistikal põhinev (võrdle andmeid) ja teine arvamuse avaldamine. Ma raiskasin jube palju aega selle esimese ülesande peale, ideaalis peaks selle saama 20 minutiga tehtud, teine ülesanne peaks võtma ülejäänud 40 minutit. Mul läks pool ja pool ja ülelugemiseks enam aega ei jagunud, mis ilmselgelt väljendus ka selles, et kirjutamisosa skoor mu kõige madalam oli.

Kuulamisosa oli lihtne, samuti oli lugemisosa lihtne minu jaoks. Lugemises oleneb aga veidike õnnest ka, sest näiteks mulle ei istu “true-false-no information” tüüpi ülesanded, kuid õnneks oli mul testis vist 3 küsimust sellist tüüpi. Rääkimises ma läksin megalt närvi, nagu ikka, aga ma suutsin ennast vandumast ja lohakalt rääkimisest siiski säästa. Rääkimises on palju osi ja teemad võivad olla väga naljakad. Ma pidin rääkima oma kodust ja toalilledest näiteks. Ja lõpuks pidin pidama monoloogi töötegemise teemal. Täpsemalt kahjuks enam ei mäleta. Kuid kindluse mõttes võiks kõiki osi harjutada, eriti kui on probleeme näiteks aja täisrääkimisega (minul ei ole, eksole 🙂 ).

Aga see pole veel kõik! Lisaks võivad programmid nõuda erinevaid lisadokumente.

Mina pidin esitama igale programmile motivatsioonikirja ja kaks soovituskirja, Loora aga esitas oma bakalaureusetöö kokkuvõtte.

Näpunäiteid motivatsioonikirjaks: Minu jaoks on motivatsioonikirjad maailma kõige hullem bullshit, mida kirjutada saab. Alati on ju kirjas, kuidas ma tahan maailma päästa, mulle meeldivad kutsikad ja mul on Einsteini IQ. Loomulikult kirjutasin ma ka midagi sarnast. Oma esimese programmi (see, mida ma praegu õpin 🙂 ) motivatsioonikiri oli mul minu arust kõige parem. Selles kirjas kirjutasin ma, millised on minu unistused ja miks see programm aitab mul need saavutada ja miks ma just Rootsis peaksin õppima. See viimane oli hästi lihtne, sest Eestis praktiliselt spetsialiseeritud õiguse õppimise võimalus puudub. Seda, et neil EL-i kodanikele õppemaksu ei ole, ma ei maininud 🙂 Kuigi ka see on tegelikult valikut mõjutav faktor.

Aga ma ütleks, et otseselt valetada ei tohiks, kuigi kui intervjuud ei ole, on sind raskem vahele võtta, aga ilustada asju ilmselt võib. Ma ütleksin, et esimesse motivatsioonikirja tuleks panna kõige rohkem tööd ja siis seda teiste programmide jaoks kohendada, vähemalt mina enam-vähem nii tegin. Loomulikult on abiks ka see, kui keegi teine aitab sul seda kirjutada 🙂

Soovituskirjad: Siin on mul ainult üks soovitus. Tee kindlaks, et sa oled võimeline soovituskirju saama. Minu soovituskirjadest pidi vähemalt üks olema akadeemiline (loe: õppejõu kirjutatud) ja selleks, et õppejõud sind soovitada saaks, peab ta tegelikult ka teadma, kes sa oled. Kui sa lendad lihtsalt peale inimesele ja ütled, et tahaks soovituskirja, siis sa kas ei saa seda või saad mingi üldsõnalise jama. Seega, tee nagu mina: ole aktiivne, kommenteeri, käi pinda oma kaasüliõpilastele küsimusi küsides ja neile vastates. Ahjaa, paras annus põhjalikkust ei tee ka paha, sest sa ei taha, et juhtuks nii nagu minu kursaõega, kellele õppejõud keeldus soovituskirja andmast, sest ta kirjutas kehva uurimistöö. Ja nii jäigi tütarlapsel Prantsusmaa ülikooli kandideerimata…

Kindlasti unustasin ma palju ära, aga mingi ülevaade on ikka 🙂 E-mailid ju lendavad ja kommentaarium on avatud, kui kellelgi edasist abi on vaja 🙂

 

2 thoughts on “Rootsi ülikooli kandideerimisest

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s