Korterikaaslaste omamise rõõmud

Ma arvan, et enam-vähem igaüks kujutab ette naljakaid ja muhedaid olukordi seriaalist “Sõbrad”, kui mainitakse sõna “korterikaaslane”. Tegelikkus aga selline ei ole, võin ma nüüd öelda.

Esiteks, mina ja mu korterikaaslased ei ole parimad sõbrad. Me oleme lihtsalt inimesed, kes elavad koos, me ei ole isegi mitte sõbrad, vähemalt minu standardite järgi. Vahel läheb mööda mitu päeva, kui ma Georgi või Nanat näen, pikki südamest südamesse vestlusi ei ole me kunagi pidanud, pigem suhtleme me üksteisega viisakusest, näiteks köögis süüa tehes või vajadusest, näiteks korgivahetuse juhul. Ühiseid pidusid me ei korralda, ühiseid söögitegemisi ka ei ole. Suhteliselt naljakas on selline olukord, aga ega suvalised inimesed ei saagi olla nagu pere.

Teiseks, neil on omad harjumused, mis ei pruugi sinu omadega sobida. Näiteks Georg ei korista. Ta ei pese pliiti puhtaks pärast seda, kui ta süüa teeb, aga õnneks teeb ta väga harva midagi muud söögiks kui külmutatud pitsat või friikartuleid, seega pliit väga mustaks tema tegevuse tulemusena ei saa. Aga ahjuplaati peseb ta ka äärmiselt harva, üks kord näiteks tegi ta seda seetõttu, et mina ütlesin talle, et ta peaks seda tegema. Köögipõrandat ta ka ei korista, kõik, mis maha kukub, sinna ka jääb. Ükskord leidis Nana koristades vaiba alt friikartuli. Samuti ei leia Georg, et vannituba peaks koristama või põrandaid pesema. Ta ütles mulle, et ta ei ole eriti hea koristamises, mille peale mina ütlesin, et eks ta peab õppima. Meil on Nanaga plaan teha koristamisgraafik, kuid me ei ole selleni veel jõudnud. Ehk järgmisel nädalal.

Nana aga teeb palju süüa ja koristab ka päris tihti. Ta möllab päris tihti tolmuimejaga ja oma toas teeb ta seda minu meelest lausa kolm korda nädalas. Nana teeb kogu aeg söögiks erinevaid köögiviljaroogasid. Ja ükskord tegi ta sellerihautist. Oeh. Esiteks mina sellerit ei söö, pigem on mul sellele allergiline reaktsioon. Teiseks, pärast sellerihautise tegemist HAISES kogu korter kolm päeva selleri järgi. Ja mina olen see õnnelik, kes elab köögi kõrval asuvas toas. Lisaks sellele ka puust köögiriistad, mida ta kasutas, lõhnasid ja maitsesid selleri järgi veel nädal aega. Õnneks ta rohkem sellerist midagi teinud ei ole ja on jäänud porgandite peale.

Nana kehv omadus on see, et ta suitsetab. Toas. Olgu, küll oma toas, aga siiski. Õnneks korteris üldiselt ei ole suitsuhaisu, aga tema toast immitseb seda natukene ikka. Ja kuna tal on aken suhteliselt tihti lahti selle tõttu, on üldiselt korteris külm. Minu toas on soe, sest ma hoian aknad kinni ja olen üldse soojaloom, aga muidu korteris on jahe.

Nana ütles mulle ka, et Georg veedab oma ööd arvutimänge mängides, tõenäoliselt mingeid mitme-mängijamänge (multiplayer tõlge oleks?) mängides, sest ta pidavat rääkima poole ööni arvuti ees. MInd see ei sega, sest ma magan tuumaund, aga Nana ütles, et teda häirib.

Ma arvan, et minu halvad küljed korterikaaslasena on ebatavalised kojujõudmiseajad, sest näiteks kolmapäeval jõudsin ma koju umbes kell veerand neli. Ja ma ei ole just kõige vaiksem inimene, isegi kui ma püüan olla, õnnestub mul midagi ümber ajada või valjusti eesti keeles vanduda. Samuti kolistan ma hommikuti köögis, sest ma teen putru hommikusöögiks ja loomulikult keegi laiskliisut õhtul tühjaks ei tõsta. Ja köögiakna panen ma ka alati kinni, sest ma ei taha külmetuda.

Tegelikult pole elul häda midagi, aga ikka peab vinguma vahepeal 🙂

1 thought on “Korterikaaslaste omamise rõõmud

  1. Pingback: Ringreis ümbruses | Life, universe and everything

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s