Blanking ja muud eksamieripärad

Nii, vahelduseks koolijuttu ka, sest peo- ja muidujuttu on juba piisavalt olnud.

Mu esimesed eksamid Rootsis on nüüd seljataga. Pidin tegema kaks eksamit, sest mu kaks ainet kolmest said läbi. Üks neist eksamitest oli maailma lihtsaim, teine aga täielik õudusunenägu. Aga alustame parematest uudistest.

Reedel oli mul eksam aines Principles of European business law. Selles aines õpetati meile erinevaid läbirääkimise taktikaid, lepingute kirjutamist, veidi psühholoogiat, kultuuriteooriat ja muud sellist, mis tegelikult ka päriselus kasuks võib tulla. Ühes loengus näiteks näitas umbes 60-aastane külalislektor meile “Gangnam Style’i”. Suur osa sellest ainest oli grupitöö. Ma vihkan grupitööd, sest grupitöö puhul võid kindel olla, et asi võtab neli korda kauem aega ja tuleb kaks korda kehvem välja, kui see üksi tehes tuleks. Aga et alati ei saa kõike üksi teha, tuli meil gruppidesse jaotatult pidada lepinguläbirääkimisi. Meile anti ülesanne saavutada teatud punktid ja lisaks ka punktid, mille saavutamine polnud vajalik, kuid soovituslik. Loomulikult olid kahe grupi huvid vastuolulised. Meie kahe grupi kohtumised olid kohutavad alguses, sest teine pool oli väga agressiivne ja ei tahtnud mitte millestki loobuda. Lõpuks, läbi vere, higi ja pisarate aga saavutasime me kogu kursuse peale kõige parema lepingu. Teel kõige parema lepinguni aga tahtsin ma alguses meie vastasgruppi mõrvata, seejärel tahtsin ma oma grupikaaslasi mõrvata ja lõpuks oli mul tunne, et ainus lahendus on ise aknast alla hüpata. Õnneks jäid kõik siiski ellu ja rahulolu, et meie leping kõige parem oli, andis natukene tagasi kulutatud närvirakke ja öötunde.

Eksam selles aines oli maailma lihtsaim, sest õppejõud ise tunnistas ka, et ta ei taha tegelikult meile eksamit teha, aga kool sunnib. Eksamil oli esitatud 4 küsimust, millest 2 pidi vastama. Mina vastasin küsimusele, milles paluti seletada, millistes punktides meie vajalikud punktid sisalduvad ja mida ma sooviksin muuta lepingu juures. Teine küsimus, millele ma vastasin, puudutas läbirääkimistaktikaid- milliseid me kasutasime ja kas need töötasid. Äärmiselt lihtne ja tore eksam oli.

Kõik olid rõõmsad ja läksid veetma põnevat nädalavahetust Euroopa Kohtu otsuste ja muude õigusaktide seltsis.

Esmaspäevane eksam oli aines EU constitutional law, mille otsetõlge oleks kas Euroopa Liidu riigiõigus või konstitutsiooniõigus, aga see oleks jabur. Põhimõtteliselt on tegemist Euroopa Liidu õiguse kursusega. Aga kui Carri Ginteri eksam oli avatud materjalidega ja ääretult lihtne, siis see eksam oli kõike muud. Eksamil oli neli küsimust, mis võivad kokku anda kuni 30 punkti. Läbi saamiseks tuleb pooled punktid saada.

Ja selleks, et te saaksite aru, kui kole see eksam oli, postitan ma küsimused ka siia (tõlkida ei viitsi, nagunii loevad neid ainult õigusteadlased ja hullumeelsed):
1) “The ECJ should abandon the prohibition on the horizontal direct effect of directives. The other doctrines make the enforcement of directives against private parties possible anyway and the current state of affairs runs against the principle of legal certainty”. Discuss, referring to case law and literature.
2) National courts should not be used as the primary means of the enforcement of EU law. they are not fit for this purpose and EU law has better mechanisms. Discuss, referring to case law and literature.

3) Explain the relationship between the EU Charter of Fundamental Rights and the general principles of EU law. In doing so, you should explain whether you think that there is a change in their relationship after the entry into force of the Lisbon Treaty (notably in the light of article 6 TEU).

4) Explain the relevance of article 52 of the Charter. What is the place and role of the ECHR in the EU legal order? Is the accession to the ECHR necessary?

Nojah, kolm ja pool tundi kirjutasin, neli tundi oli aega. Kirjutasin 10 lehekülge teksti, aga kui intelligentset, see selgub tulevikus. Pärast eksamit kogusime tüdrukud kokku ja läksime baari õlut jooma.

Aga muidu eksamikorraldusest:

Kui sa jääd eksamile hiljaks, siis esimese tunni jooksul on sul võimalik eksamiruumi sisse saada ja siiski eksam sooritada. Kui sa jääd hiljaks üle tunni, siis kahju küll, aga sind ootab järeleksam.

Järeleksamite arv ei ole piiratud. Praegu tehtud eksamite järeleksamid peaksid olema detsembri alguses.

Blanking- ei, tegemist ei ole plankingu väikevennaga. See tähendab seda, et sa annad ära tühja eksamitöö. Kirja läheb küll, et sa kukkusid läbi, aga muud halba tagajärge ei ole (mõnes süsteemis näiteks on piirang peal, et maksimumhinnet hiljem enam ei saa). Blankida saab pärast esimest tundi, seega sa pead tund aega ära istuma eksamil igal juhul, see on seotud hiljaksjäämise reegliga. Eilsel eksamil oli vähemalt kolm inimest, kes tühja töö ära andsid. Lisaks veel umbes 10 inimest, kes üldse eksamile ei tulnud.

Eksami ajal võid sa kas või 10 korda väljas käia ja mitte kedagi ei huvita. Suitsu võid ka tegema minna, keegi ei kontrolli, oma asi, kuidas sa ajaga välja tuled.

Eksamid on anonüümsed- eksamivihikule kirjutad sa küll oma nime ja isikukoodi, aga eksamitööle kirjutad ainult oma eksaminumbri, seega õppejõud ei tea, kelle tööd ta parandab. See on iseenesest päris hea süsteem, sest nii saab vältida isiklikke tundeid eksamitööde parandamisel. Hiljem avalikustatakse tulemused ka eksaminumbri järgi.

Hindamissüsteem on ka teistsugune. Rootsis ei ole kasutusel ühtset hindamissüsteemi, põhimõtteliselt võib iga teaduskond kasutada erinevat süsteemi. Minul on 4-hindeline süsteem, kus kõige parem hinne on AB (pass with distinction on selle inglisekeelne seletus ehk see võiks olla esiletõstetud töö), BA (pass with credit ehk kiitusega töö) ja B (pass ehk läbitud) ning U (fail ehk läbikukkumine). AB saamiseks peab koguma tavaliselt umbes 85% maksimumist, BA jaoks on vaja saada umbes 70% ja B jaoks 50%.

Siinne ÕKE ütleb, et hinded tuleb üles panna 15 tööpäeva jooksul ehk aega võib minna kuni kolm nädalat, kui ÕKE-st kinni peetakse. Aga me kõik teame, kui hästi õppejõud reeglitest kinni peavad, tervitaks siinkohal Madis Ernitsat ja Thea Treierit.

Alates eile õhtust on mul olnud aga kohutav masendus selle hirmsa eksami pärast ja nüüd on mul isegi väike palavik, ilmselgelt mu keha otsustas, et aitab naljast. Lähen teen teed ja olen teki all.

2 thoughts on “Blanking ja muud eksamieripärad

  1. Huvitav lugemine, aitäh 🙂

    (Kaalusin ka blankingut ehk tühja kommentaari jätmist)

    Ja kõik küsimused lugesin läbi, õigusteadlane, pole, seega.

  2. Pingback: Pidev töö semestri vältel…. | Life, universe and everything

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s