Külaskäik :)

Minu esimeseks külaliseks olemise au langes Viljarile. Eelmise nädala neljapäeval tuli ta siia ja selle nädala kolmapäeval ta lahkus. Need kuus päeva, mis ta siin veetis, olid imetoredad. Kui keegi nüüd küsib, mida me tegime, siis tegelikult väga palju ei teinud, aga midagi siiski.

Kui ta neljapäeval tuli, siis oli mul hommikul just olnud imetabane grupitöö ja õhtul oli rootsi keele kursus, seega eriti aega midagi teha ei olnudki. Niisama oli hea jälle koos olla. Kaks kuud on ikka uskumatult pikk aeg. Fun fact: hoolimata sellest, et Viljar on umbes 6 aastat üksi elanud, millest kolm on olnud ülikooli ajal, ei olnud ta kunagi praekartuleid teinud. Nüüd sai see viga parandatud. Kuigi ma pean tunnistama, et ma ei oska niimoodi praekartuleid teha, et väikse panni peal palju kartuleid on, nagu emme oskab. Hirmus kaua aega läks ja osa kartulitest olid ikka natukene kõvad. Ehk ma saan oma tudengielu jooksul selle oskuse käppa 🙂

Lisaks sellele, et ta ise tuli, oli temaga kaasas ka umbes 15 kilogrammi kaaluv kott, milles peidus asjad minule. Mõned neist olid vajalikud, või ma vähemalt loodan nii- suusajope ja sall ning kindad, buff ja spordisärk (veel üks, nüüd on mul neid 7), termotass (neid on meil kodus nii palju, et ma võin selle ühe ka siia jätta lõpuks :)). Teised olid mitte nii vajalikud- juba mainitud “Minu Stockholm”, kommid- Miisu, Mesikäpp ja Pilveke, šokolaad, küüslauguleivad ja kuivatatud kala. Ma ei tea, miks Viljar mulle kuivatatud kala tõi, aga see on nüüd mul riiuli peal kilekotti pakituna, et terve mu tuba selle järgi ei haiseks. Ja siis erilised maiuspalad- murakamoos ja leib! Ma polnud kaks kuud normaalset leiba söönud. Tegelikult ma polnud üldse leiba söönud, sest ma peenleiba ei armasta ja seega ei ole seda ka ostnud. Ja murakamoos! Meie pere lemmikmoos, mis on lihtsalt kirjeldamatult hea ja mida mul nüüd kolm purki on. Loomulikult peitus kotis ka Kalevi šokolaadi ja Eesti viina, sest Systembolagetist ei ole võimalik viina osta ilma nutmata. Tõelise eestlasena lasin endale ka kama saata ja pannkoogijahu, et mul oleks pühapäevahommikuti kiirelt võimalik pannkooke teha. Kuna ma ise olin rumal ja ei öelnud, kes mida ostma peab, sain ma neid topeltkoguse. Ups. Ja Ode kiri, mis mind naerma ja lõpuks peaaegu nutma ajas 🙂 Official Hogwarts business!

Reedel tutvustasin talle kõike head, mis Lundil pakkuda on. Toidupoode, sest mingisugune erinevus on toidupoodide valikus ikka, tavalisi poode, ka kõigi eestlaste lemmikut H&M-i ja siinset Tiimari-vastet: TGR-i. Kahjuks Lundi katedraaliga tutvumine jäi ära, sest seal oli parajasti matus. Loomulikult näitasin ka Juridicumi loss-hoonet ja ülikooli peahoonet. Ka Rootsi elu üks eripäradest, Systembolaget sai külastatud. Viljar ütles, et kvaliteetõlle hinnad on siin normaalsed, odavamad kui Eestis, aga kange alkoholi hind paneks küll kaks korda mõtlema. Õhtul toimus mu kursaõe Kamile juures filmiõhtu, mille menüüsse kuulusid “American Pie: Reunion” ja “The Conjuring”. Kamile elab minu juurest kõige kaugemas võimalikus punktis, nii umbes viie kilomeetri kaugusel. Veidi nalja kah: kuna see rajoon, kus Kamile elab, on äärmiselt ühesuguste majadega, siis ma ei teadnud, kus täpselt ta elab. Helistan Kamilele ja küsin, kus ta peidab ennast. Kamile tuleb vastu ja ütleb mulle, et mind on lausa kahe kilomeetri kaugusele kuulda, et ma räägin nii valjusti. Noh, mõned asjad ei muutu kunagi. Pärast filmiõhtut oli meil plaan bussiga koju sõita, aga kuna Viljar vaatas bussiaega valesti ja järgmise bussini oli peaaegu pool tundi aega, otsustasime siiski tagasi jalutama hakata. Lõpuks tulimegi jala koju. Päris väsinud olemine oli, sest sel päeval kõndisime umbes 15 kilomeetrit.

Laupäev oli äärmiselt sündmustevaene, sest mina töötasin oma grupitöö lepingu kallal ja Viljar tegi süüa. Ülimõnus on, kui keegi teine teeb süüa, see on kindlasti üks üksielamise miinus- kogu aeg peab ise süüa tegema.

Pühapäeval tutvustasin Viljarile oma jooksuradu ja avastasime ka uusi radu jooksuradade lähedal. Pilti me loomulikult ei teinud mitte ühtegi, sest me lihtsalt ei ole pildistaja-inimesed.

Esmaspäeval, mil meil oli plaan Malmösse minna, sadas hirmus palju vihma. Kuna mina aga teisipäeval ei oleks saanud Malmösse minna, sest mul oli kool ja õhtul ka rootsi keele kursus, siis ootasime kogu hommikupooliku kodus, et vihm järele jääks ja saaks ikka välja minna. Vihmas ei ole lhtsalt üldse äge olla. Kella kahe ajal läks ilm piisavalt normaalseks, kuigi uduvihma ikka sadas, et välja minna. Kiire 10-minutiline rongisõit ja Malmös me olimegi. Kõige pealt külastasime Malmö kaubanduskeskust Triangeln, mis on kesklinnast veidi eemal ja suur kaubanduskeskus. Kahjuks on ta ikka veel renoveerimisel, mistõttu on seal paljud poed kinni. Üldiselt ei olnud tegemist just maailma parima kaubanduskeskusega, sest seal oli näiliselt ainult koduasjadepoed ja söögikohad. Aga seal oli ka Build-a-bear pood, millest minu kaisukaru pärit on. Sellel põhjusel me ka seda poodi alati külastame, kui me selle lähedusse satume. See on hästi nunnu poeke, kus sa saad ise kaisukaru täis toppida ja ta saab kaasa ka sünnitunnistuse koos nime ja sünnipäeva ja kinkija nimega. Minu meelest on see hästi äge. Nüüd oli ka selle poe vallutanud Hello Kitty, aga õnneks Angry Birds’e (veel) ei olnud.

Triangelnist ostsime tegelikult vähe asju. Mina ostsin endale uue rattatule, sest eelmine tagatuli läks ilmselt kaduma siis, kui Viljari suur spordikott Klausi pakiraamil oli. Ma sain endale ka kevad-sügissaapad, mis võib-olla olid liiga ennatlik ost, sest siin on endiselt 12-14, harva ka 18 kraadi sooja. Aga eks näis. Lisaks ostsin ma veel natuke nänni TGR-ist. Aga nännisaajad näevad seda ise kohe varsti 🙂

Põhjus, miks me tegelikult Malmösse läksime, peidab ennast Gustav Adolfs torget’il. Seal on selline pisike poeke nimega Science Fiction Bokhandeln. Ja see on megaäge pood! Iga vähegi nohikliku inimese unistus. Kas sa oled endale kunagi tahtnud “Troonide mängu” vappe? Siin on need olemas. Aga Star Warsi raamatuid? Täiesti olemas. Doctor Who monopoli? Kõikvõimalikke Munchkini mänge? Gremlini nukke? Raamatusarju, millest sa kuulnudki pole? “Sõrmuste Isanda” Riski? Absoluutselt kõik on seal olemas. Selles poes lahkus minust päris palju raha, sest mul oli ju püha kohustus Viljarile sünnipäevakingitus teha. Pärast unistuste poe külastamist tegime väikese jalutuskäigu Malmö vanalinnas, aga kuna see vanalinn on väike ja me mõlemad seal käinud, siis piirdusimegi lühikese jalutuskäiguga. Rongisõit koju ja seejärel mõnus väsimus.

Teisipäeval oli minu hirmus grupitöö ja sel ajal lasin ma Viljari linna peale jalutama. Ilmselgelt oli see halb mõte, sest ta läks kohe Systembolagetisse õlut ostma. Aga tegelikult käis ta ka katedraalis ära, seega vähemalt sai ka põhivaatamisväärsusega tutvutud. Kellamängu küll ei kuulnud. Sel õhtul tegime me piparkooke! Kuna poes oli piparkoogitainas juba müügil, siis me ei saanud sellele ahvatlusele vastu panna. Väga naljakas oli küll oktoobris piparkooke teha ja piparkoogitainas on siin ka veidi magusam kui see, millega kodus harjunud olen, aga head olid nad ikkagi.

Kolmapäeval oli suhteliselt varajane äratus, sest rong läks juba 10:23 ja enne oli vaja veel mõned asjad kojuviimiseks osta. Piparkooke panin ka kaasa jäätisekarbiga. Rongijaama perroonil pidasin ma nii kaua ilma nutmata vastu, kuni rong liikuma hakkas. No ei lähe kergemaks see, hoolimata sellest, et juba nii mitmes kord tulla-minna on. Ja terve kolmapäevase päeva olin ma kodus, kurvastasin natuke ja sõin palju Eesti kommi.

Kes tahab mulle veel külla tulla?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s