Õhtusöögipidu

Et te ikka kõik oleksite arvamusel, et ma siin midagi mõistlikku ei tee ja ainult peol käin, siis kirjutan eileõhtusest õhtusöögist kursaõe Diana juures. Üks kord elus mul vedas, sest Diana elab minu juurest umbes viieminutilise jalutuskäigu kaugusel ja mitte linna põhjaosas, kus tavaliselt kõik peod toimuvad. Peo idee oli see, et igaüks teeb midagi süüa ja võtab selle kaasa, soovituslikult oma riigile omast. Ma muidugi kolossaalselt feilisin selles oma riigile omases kategoorias, sest ma otsustasin teha kana-makaroni salatit, mitte näiteks kama või kiluvõileibu. Teised olid aga rohkem oma ülesannete kõrgusel ja kõik asjad olid väga maitsvad ka. Mida siis inimesed pakkusid?
Peoperenaine Diana on pärit Kolumbiast ja temal oli lihtne- empanadas ja guacamole. Emapanadas on põhimõtteliselt nagu pisikesed lihapirukad ja guacamole on avokaado-tomati-kurgi kaste, mis on küllaltki vürtsikas. Emapanadas on toit, mis on omane enam-vähem kogu Lõuna-Ameerikale.
Sakslasest kursavend Simon esitles meile Lõuna-Saksamaa varianti kartulisalatist. Ausõna, mitte ühestki teisest toidust ei ole võimalik teha nii palju erinevaid variante, kui kartulisalatist! Kui Eesti kartulisalat on paljude koostisosadega ja hapukoore-majoneesi kastmes, siis Rootsi oma on lihtsalt suured kartulitükid ja hapukoor peale valatud, siis Lõuna-Saksamaa variant on suured kartulitükid sibulaga ja äädikakastmes. Ma pean tunnistama, et ma ikkagi eelistan Eesti varianti, kuigi see Saksamaa oma oli ka täiesti söödav.

Kõige suurema esindusega oli väljas Kreeka, sest kohal oli lausa kolm kreeklast. Minu korterikaaslane Georg pakkus grillitud haloumit, mis meenutab veidi sõira, aga on soolasem. Ja äärmiselt maitsev, aga minule kui juustusõbrale ei pea seda ütlema. Lisaks oli veel ka kreeka salatit, mis sisaldas endas fetat. Ülihea lihtsalt!

Venelanna Irina pakkus mulle igati tuttavaid salatikorvikesi. Salat ise oli selline, mida mina varem ei olnud söönud. Ta ütles, et see on väga venelaslik salat, millega ei saa puusse panna. Nimeks on sellel olivje ja maitselt oli ta hea, kuigi liiga tilline minu jaoks.

Poolakast kursaõde Karolina tõi meile oma ema tehtud hoidiseid. Hapukurgid olid nagu hapukurgid ikka, aga tuleb välja, et nad panevad enam-vähem kõike purki, sest Karolina tõi ka peeti, paprikat ja sibulat. Lisaks ka pudeli Poola viina. Mina eriti ei armasta äädikaga tehtud hoidiseid, seega jäi enamus neist mul maitsmata.

Ja ega ilma magustoiduta ju läbi ei saa. Selle eest hoolitsesid Šoti tüdruk Nicola ja brasiillanna Ingrid. Nicola tegi tüüpilist šoti magustoitu shortbreadi. Põhimõtteliselt on tegemist võiküpsisega. Ja kui keegi mind vähegi teab, siis ta teab, et mu lemmikasi maailmas on võiküpsis. Isetehtud ja eriti võine ja suhkrune, täielik taevas 🙂 Ingrid tegi šokolaadi-kondenspiima maiuseid. Need olid ka maitsvad, aga arusaadavatel põhjustel väga rammusad, seega neid üle ühe-kahe süüa ei jõudnud.

Minusuguseid lati alt läbijooksjaid oli ka paar tükki ja seetõttu oli meie õhtusöögilaual ka bruchettad, või tegelikult tomati-juustu soojad võileivad, pasta lihaga ja isegi tavalised grillvorstid.

Lisaks söömisele sai ka niisama juttu rääkida ja lõpu poole isegi natukene tantsida. Ma avastasin, et Nicola armastab ka Biffy Clyrot ja siis me üritasime ka teisi inimesi Šoti roki alal harida, aga keegi väga ei tahtnud targaks saada 🙂 Samuti pidasin ma Mariga (Panamast pärit tüdruk) maha pika vestluse Ricky Martini teemal. Kella kahe paiku rullusin lõpuks koju ja alles kell 16 hakkasin tundma, et võiks midagi süüa.1385377_10152252569429307_1458770215_n

Pildid siia juurde arusaadavatel põhjustel toidust 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s