Koridoripidu

Siinse tudengieluga käivad lahutamatult kokku koridoripeod. Mis on koridoripidu? Sõna otseses mõttes ongi see pidu koridoris. Siinsed ühiselamud on ülesehitatud teistsugusel põhimõttel kui Eestis- igaühel on oma tuba ja vannituba ning kööki jagatakse. Selliseid tuba-vannituba kooslusi on ühe koridori peal kuni 20, olen ma kuulnud. Ja koridoripidu tähendab seda, et enamus koridorielanikest avab oma uksed, kutsutakse hunnik rahvast ja kõik pidutsevad. See koridoripidu, mis reedel oli, oli megasuur, Facebook väitis, et sinna läheb üle 300 inimese. Koridor iseenest on suhteliselt kitsas, seega sai palju inimeste vastu nühitud ja ise nühkimise ohver olla. Kuna õhtuti on siin suhteliselt jahe, siis alguses seisid inimesed koridoris ja tubades ja köökides, hiljem mindi ka välja, sest alkohol teeb oma töö ja siis ei karda enam keegi külma.

Pidu iseenesest ei olnud midagi väga erilist, lihtsalt tutvud paljude uute inimestega ja räägid juttu. Kuna ma ei teadnud päris täpselt, kus see pidu asub ja üksi peoleminek on ka veits veider, siis ma lõin kampa oma eelmisel õhtul kohatud tuttavatega. Peole kohale jõudes aga irdusin ma neist suhteliselt kiiresti ja veetsin algselt aega oma kursavendadega rääkides.

Ühel hetkel aga tuli mu juurde tüdruk, kes väitis, et ka tema on minu kursakaaslane. Tore, mina teda küll ei teadnud ja ausalt öeldes praegu ei mäleta ka, mis ta nimi on. Hilisem vaatlus kodus tuvastas, et ta on isegi mu Facebooki sõber. Ups. Kartuses küll hirmsa rassistina kõlada, ta on asiaat ja enne hakkab päike läänest tõusma, kui mina saan kõikide Hu-de, Liu-de ja Xi-de nimed ja näod selgeks. Samas lohutas ta mind, et asiaatidel on sama probleem meiega. Ilmselt on see mingisugune pimedus erinevustele, kui tegemist on teise rassi esindajaga.

Edasi läks käiku juba tavaliseks saanud “kes-sa-oled-kust-sa-tuled” vestlusealustaja ja niimoodi tutvusin ma veel paljude inimestega. Siin on väga lihtne uute inimestega tuttavaks saada, sest on 70% tõenäosus, et su verivärske tuttav on välismaalt ja ei õpi sama asja, mis sina. Samas näiteks minul oli äärmiselt raske teha huvitatud nägu ja genereerida küsimusi, kui õpitavaks erialaks osutus rakenduslik kultuurianalüüs (ingl k applied cultural analysis). Ma endiselt ei tea, mida see endast täpselt kujutab, kuid ma tean juba 4 inimest sellelt alalt. Rootslastega saab aga rääkida sellest, mis Rootsis erinev on võrreldes oma koduriigiga. Olgu, minul saab see jutt suhteliselt kiiresti otsa, aga ma saan neid alati rabada sellega, et meil IKEA-d ei ole 🙂 Miskipärast arvavad nad, et kui meil on kõik Rootsi pangad, siis IKEA on meil juba umbes 10 aastat vähemalt.

Ja et ikka nalja saaks, siis “ma olen sind kuskil näinud” ei toimi alati. Olin õues koos oma vastleitud ja veidi varem leitud tuttavatega, kui üks neist tahtis sisse minna, sest külm oli. Sees leidis ta, et ilgelt äge oleks kööki minna, sest seal tundus midagi toimuvat. Natukene inimeste vastu nühkamist ja olimegi köögis ning selgus kurb tõsiasi- mitte midagi erilist seal ei toimunud. Inimesed lihtsalt seisid ja rääkisid ja kuna me end sinna juba sisse pressisime, siis välja me enam trügima ei hakanud, jäime ka samamoodi seisma ja rääkima. Üks kutt vaatas mind sellise pilguga, et tahaks minuga rääkida. Ok, ma otsustasin, et ei ole veel piisavalt uusi tuttavaid saanud täna ja ütlesin talle ise hei. Tema hakkab minuga aga rääkima nii, nagu oleks me juba ammused tuttavad, kes pole lihtsalt paar kuud näinud. Mina seisin selle peale äärmiselt segaduses näoga ja ei saanud mitte midagi aru. Pärast paariminutilist seletamist ja minu üha segadusesolevamat nägu taipas ka tema, et miski on valesti. Tuli välja, et ta arvas, et ma olengi üks ta tuttav, kes pidi nägema väja samasugune kui mina ja samuti õppima õigust ja isegi nimi oli tal sarnane (enam ei mäleta, mis küll, aga see selleks). Pärast kindlaks tegemist, et me siiski veel üksteist ei tunne, saime aga päriselt tuttavaks ja temaga oli tore rääkida.Olen kuulnud, et mõnel koridoripeol on võimalik ka tantsida, aga ilmselt on selleks vaja vähem kui 300 inimest. Igal juhul oli tore õhtu, kuigi väsitav on nii paljude inimestega rääkida. Osa neist läheb paratamatult meelest ka ja siis on need toredad momendid “ma olen sind kuskil näinud, aga kus ja kes sa oled, pole aimugi”, sest Lund on väike linn.

Niipalju siis seekord, pilte ei ole. Järgmises postituses saate kuulda minu vingu ja hala (jah, ka suurepärases sotsdemokraatlikus riigis on, mille üle viriseda!)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s