Kranvatten och idrott

Ehk nagu lubatud, kraanivesi ja sport.

Kraaniveest kõigepealt.
Minu tagasihoidlikul hinnangul on rootslased kraaniveest täielikus vaimustuses. Kui Viljar Malmös Eurovisionil käis, siis jagati neile põhimõtteliselt rattapudelid, mille peal oli kiri “Tap water of Malmö”, julgustades sellega ilmselgelt ajakirjanikehordi kraanivett endaga kaasas kandma ja pidevalt tarbima. Okei, tore mõte, mõtlesin ma siis. Nüüd aga olen ma ise sarnase pudelikese uhke omanik. Minu pudeli puhul pole vahet, kust sa oma kraanivee saad, ühel poolel on lihtsalt kirjas “Kranvatten” ja teisel poolel on kirjas “För miljön, nära dig”. Minu kolmas sõber Google translate ütles, et see peaks tähendama “Keskkonna heaks, sinu lähedal”. Kõigil sel semestril alustavatel üliõpilastel on selline pudelike ja ma sain teada, et pudelikesed olid populaarsed juba eelmisel aastal, ainult siis olid pudelid sinised. Ehk on järgmisel aastal pudelid kollased või punased 🙂

Lisaks uutele õpilastele, keda ülikool varustas pudelitega, on pudelid populaarsed ka teiste inimeste seas. Selle kraaniveekultuse kiituseks peab ütlema, et eks ta ju keskkonnasõbralik ole, kui kogu aeg ei osteta plasttaarasse pakitud vett ja mugav on ta ka. Loomulikult on kraanivee joomine ka hulga odavam, kui plastpudeleid osta, 7/11-is maksis pooleliitrine veepudel 21 SEK-i (u 2.40 EUR).

Kraaniveejoomisehullusele lisaks proovivad nad populariseerida ka termotasse. Näiteks on paljudes kohtades, kust kohvi kaasa osta saab, müügil termotassid. Selline termotass, nagu meil kodus Telia värvides on, maksab 75 SEK-i. Samas termotassist suurt võitu ei ole, sest kohv oma tassi või papptopsi maksab täpselt sama palju. Aga võib-olla ei ole nad termotassikultuse juurutamisega nii kaugele jõudnud kui kraaniveega.

Teine alateema: sport.

Sportimine tundub olevat siinsete inimeste lemmikajaviide. Esiteks tehakse sporti õues. Ma ise olen käinud oma kodulähedases pargis jooksmas ja hoolimata kellaajast on seal alati veel inimesi oma sörgiringi tegemas. Isegi õhtuti, kui läheb päris kiiresti päris külmaks ja pimedaks, leidub keegi jooksmas. Täna nägin ma lausa umbes 20 mehest koosnevat jooksugruppi, kes alguses tegid niisama sörgiringe ja siis keskendusid lõigujooksule ja erinevatele tehnikaparendamisharjutustele. Samuti on siin väga mitmeid välijõusaale, üks asub väga mugavalt minu kodumaja ees.

Rattaga sõidetakse siin ka, kuigi enamus inimestest sõidab rattaga transpordivahendina, mitte spordiks. See, et enamus inimesi transpordivahendina ratast kasutab, on loogiline, sest linnasisene bussipilet maksab kuuks ajaks 460 SEK-i (u 52 EUR-i) ja seda Tartu-suuruses linnas. Siiski olen näinud ka väga vingeid (võistlus)rattaid ja tõsiseid rattasõitjaid linna äärealadel. Rulluisutajaid ma näinud ei ole, aga siin ei ole ka eriti rulluisutatavat teekatet 🙂

Lisaks õuespordile on võimalik teha sporti a sisetingimustes. Kõige ägedam asutus minu meelest on Fitness 24/7. See ongi kogu aeg lahti. Kell viis hommikul tuled klubist- äkki väike jooks? Kell kuus läks uni ära- kuidas tundub kangirebimine? Ma ei tea, kas sellistel ebainimlikel kellaaegadel ka keegi seda kasutab, aga normaalsetel aegadel, kui mina sealt möödunud olen, on alati keegi ka trenni teinud. Ka selles pargis, kus ma jooksmas käin, asub mingi spordiklubi ning rattaparkla selle ees ei ole kunagi tühi.

Ja selleks, et tudengid oma meeletu õppekoorma all ei murduks, on siin üks spordiklubi, mida ilmselt ülikool päris kõvasti toetab, sest hinnad on seal uskumatult odavad. Näiteks saab Lundi ülikooli tudeng aastase treeningpaketi, milles sisalduvad rühmatreeningud ja jõusaali kasutamine ilma ajaliste piiranguteta, kätte 1540 SEK-iga (u 177 EUR).

Lisaks individuaalspordile harrastatakse ka palju meeskonnasporti. Kõige populaarsem sport on jalgpall, sel alal on isegi Lundil oma meeskond, kes mängib Rootsi tugevuselt kolmandas liigas. Harrastustasemel mängitakse jalgpalli palju, peaaegu igal student nationil (natuke nagu korporatsioonid, aga liikmeteks on mõlema soo esindeajad) on oma meeskond. Tudengitel on võimalus mängida ka võrkpalli, seda võimalust pakuvad nation’id samuti. Väga populaarne on hoki erinevates variantides. Nation’idel on enamusel ka saalihokitiimid olemas, lisaks mängitakse ka maahokit. Veidi ebatavalisematest spordialadest on esindatud lakross ja rägbi.

Esimene pilt: minu kaunis pudelike. Teine pilt: postkaart, mis kutsub üles kraanivett jooma.

IMAG0874 IMAG0873

2 thoughts on “Kranvatten och idrott

  1. Tekib kohe kiusatus Sulle üks kodune termotass järele saata, et saaksid end ka tassiomamise osas sisseelanuna tunda 🙂

  2. Ma arvan, et selle ” tulen kell 4 klubist , äkki väike jooks” peaks korra ära tegema. Puhtalt sellepärast, et vaadata, mis seltskond seal on 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s